varakahjude hindamine

Sunday, September 23, 2012

HINDAMISE EKSPERTHINNANGU KOOSTAMISE ALUSED





**



Hindamise lähteülesanne: Eksperthinnang koostatakse objekti vüi põhivara turuväärtuse määramiseks, esitamiseks tellijale. Tavaliselt hindamise eesmärgiks on leida hinnatava objekti või seadmete jms turuväärtus väärtuse kuupäeva seisuga. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval üle minema tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. (Eesti Standard EVS 875-1:2010) Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamisetulemus on esitatud. Peab alati kokku langema hindamise kuupäevaga või sellele eelnema, st hindamine peab olema teostatud kas oleviku või mineviku kuupäeva seisuga. (Eesti Standard EVS 875-1:2010) Töö teostamisel on tavaliselt hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust ei eksisteeri või et saastekõrvaldustööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat informeeritakse kas mingitest uurimistulemustest, mis viitaksid saasteainete või ohtlike ainete olemasolule. Hindaja ei uuri vajaduseta,kas hindamisobjektil ja naaberobjektidel teostatud ning teostatavat tegevust eesmärgiga teha kindlaks, kas nimetatud kasutused või nende objektide maa võiks olla või olla olnud hinnatava objekti suhtes saastav. Hindaja ei võta endale mingit vastutust ükskõik missuguse saasteaine olemasolu eest ega ka oskuste ja teadmiste eest, mis on vajalikud nende avastamiseks. Juhul kui hindamisjärgselt ilmneb, et hindamisobjektil või naabruses eksisteerib saastaineid või -allikaid või et hindamisobjekti on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust. Järgneb.

Tuesday, January 25, 2011

Katuse puhastamine lumest.


Kuni kümne sentimeetri paksuse lumekihi pärast ei pea majaomanik muretsema.

Pole reeglit, kui paks peab katusele kuhjunud lumekiht olema, et see katuse katki vajutaks. Kõik oleneb katusekatte materjalist ja sellest, kas tegu on lame- või viilkatusega, katuse kaldenurgast ning ehituskvaliteedist.

Üldjuhul ei ole majade pööningud ega katuslaed korralikult soojustatud, ning lumi hakkab ruumide kütmise tõttu ja päikese aktiivsemaks muutudes vastu katust sulama, mille tulemusel vihmaveerennid ja -äravoolutorud ummistuvad jääga.

Isegi kui pööning või katus on korralikult soojustatud, soojeneb seoses kütmisega korstnapits, mida ümbritsev lumi hakkab sulama.

Järjest sulades liigub jää vihmaveerennist katuse äärt pidi ülespoole, see tekitab katusele aina suurema koormuse ning katus saab kahjustatud.

Kõige suurem koormus jääb räästakastile ja vihmaveerennile, mis võivad maja küljest ära kukkuda.

Peale selle võib sulav lumi sattuda katusepleki alla. Jäätudes liigub see edasi kandva seinani, mis omakorda hakkab sulades rikkuma sisekonstruktsioone, näiteks maja välisseina. Selliseid juhtumeid on praktikas olnud.

Lamekatustele tekivad lume sulades vahel lausa omamoodi basseinid, kuna äravoolutorud on jäätunud.Tulemuseks jällegi tavalisest suurem koormus katusele ja selle võimalik kahjustamine.

Kuidas katuselt lumi maha saada?

Lumelabidaga katuselt lund eemaldades tasub olla ettevaatlik,kuna sellega võib vigastada katusekatet. Hea oleks kasutada puidust labidat ja tugeva varrega harja.

Kindlasti tuleks jälgida vihmaveerennide ja -toru täitumist jääga. Jääpurikail ei tohi lasta väga suureks minna, sest see tõstab taas vihmaveerenni koormust.

Teatavasti annavad jääpurikad vihjeid, et katuse soojustuses on puudujääke. Hea oleks nüüd purikatest pilti teha, et suvel leiaks probleemi põhjuse kergemini üles.

Olukorra parandamiseks tuleks üle kontrollida soojustatud katuslagi. Kui selgub, et soojustus on paigaldatud valesti ja soojustuskiht ei vasta Eesti oludele, tuleks suvel tegelda maja soojustamisega.

Tänu sellele hoiab hiljem kokku kütte pealt ja järgmistel talvedel ei teki probleeme jääpurikatega.



http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Thursday, December 16, 2010

Soojustamine ja sisekliima



Valede soojustusmaterjalide asjatundmatu paigaldamine rikub eluruumide sisekliima ja põhjustab hoone konstruktsioonidele tõsiseid niiskuskahjustusi.

Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui ka väljastpoolt, kuid ka siis tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega,võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.
Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega.Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.
Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes,hõredast materjalist läbi paistma.
Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema,hoone sisepinda tugevalt jahutades.
Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.
Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.
iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Thursday, December 9, 2010

kortermaja küttesüsteemi kaasajastamine





Kortermajades on küttesüsteemide põhiprobleem selles, et küttesüsteemid ei ole reguleeritavad,puuduvad tasakaalustusventiilid püstikutel ja reeglina puuduvad funktsioneerivad reguleerventiilid küttekehadel.Nii ei ole sageli võimalik kindlustada küttekehadele ja püstikutele ettenähtud soojuskandja vooluhulkasid.
Kuna küttekehade pinnad  ja soojuskaod ei ole paljudes tüüpmajades vastavuses on paratamatud ruumitemperatuuride olulised erinevused. Olukorras kus küttesüsteem on renoveerimata,kaasneb näiteks katuse või otsaseina soojustamisega eelkõige vastavalt ülemise korruse  või otsaruumide sisetemperatuuri tõus,saadav soojuse sääst jääb aga peaaegu märkamatuks.
Järelikult lisaks püstikute tasakaalustamisele on tavaliselt vaja ka küttekeha ühendussõlm reguleerivaks muuta.
Püstikute tasakaalustamine on küttesüsteemi esimene etapp.Selleks paigaldatakase ja seadistatakse tasakaaluventiilid tagasivoolu püstikutel,reeglina vahetatakse välja ka pealevoolupüstikute sulgeventiilid.Saavutatav soojuse sääst on  tavaliselt
1-6 %.Samuti on oluline soojustarbimise mõõtmine,mis annab positiivse efekti soojavee kulude osas.
Küttesüsteemi avarii ennetamine
Hoone sisevõrgu hooldus peab tuginema süsteemi regulaarsele ülevaatamisele
1- 2 korda aastas,mille tulemusena tuleb jälgida,et ei oleks tilkumisi ega niiskumist. Lekkeohtlikud on keevisühendused  seintes ja lagedes läbimineku kohad.  Lekkekohtade väljaselgitamiseks on vaja jälgida veekulu statistikat.Kui arvesti pidevalt liigub,võib eeldada leket.
Lekke avastamiseks on vaja püstik  parandamiseks avada.Hoone soojavee varustussüsteem toimib nõuetekohaselt,kui segistikraani avamisel tuleb koheselt vesi 50 -55 C,kuid mittte üle 65 C. 
     
iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Tuesday, November 16, 2010

Vihmaveerenni paigaldamisest






Viilkatusega elamutel on räästal ripprennid, vanematel plekk-katusega hoonetel ka räästapealsed rennid. Räästarennide normaalse funktsioneerimise kolm põhilist eeldust on õige paigalduskõrgus,õiged kalded ja piisav kinnitus.
Räästarenni välimine serv peaks olema kõikjal vähemalt 2-3 cm katuseservast madalamal. Vastasel korral võib katuselt alla libisev lumi ja jää renni minema pühkida või tungib sulavesi räästakonstruktsiooni.
Renni kalle peaks kogu ulatuses olema 2-5 mm/m, sest seisev vesi kiirendab korrosiooni.
Kinnitus peab olema piisav kandmaks renni moodustuva jää koormust ning tagama kallete püsimise kogu kasutusaja kestel. Uue aluskattega katusekatte paigaldamisel peab jälgima, et aluskate ulatuks vihmaveerenni.
Vastasel korral märgub tuulekast või välissein.Uute vihmaveetorude puhul peab kinniti asuma iga jätku kohal, muidu võib toru jätkust välja nõtkuda.Vihmaveetoru süliti ei tohi asuda liiga kõrgel maapinnast, sest sellest pritsiv vesi märgab soklit.
Räästarennide kütmisel pole tihti mõtet, kui ei köeta ka torusid.Küttekaabli kasutamisel ei teki jääpurikad ning lumi ei saa koguneda ega kamakatena alla kukkuda. Vihmavee äravoolusüsteemi külmumine talvekuudel põhjustab lisaks ohtlike jääpurikate moodustamisele ka niiskust ja hallitust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone.Jääd täis rennid võivad raskuse all murduda.
 Kindlasti tasub soojenduskaabel paigaldada  ka näiteks kivikarniisi läbivasse vihmaveetorusse või -sülitisse.
Vihmaveesüsteemi puhul  on oluline meeles pidada,et  igal kevadel ja sügisel tuleks kogu süsteem alates katusest kuni vee maasse või kanalisatsiooni juhtimise kohtadeni üle vaadata, sest suurimat kahju teeb kuhjunud praht.

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Friday, November 12, 2010

Põrandaküte






Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile 55-75 kraadi vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. Põrandakütte puhul on kogu soojuse väljastus põrandapinna ulatuses võrdlemisi ühtlane ja tulemusena saavutatakse minimaalne õhu liikumine ruumis, minimaalne tolmu lendlemine ruumis
Vältimaks soojuse kadu läbi allkorruse lae või maa sisse, tuleb küttekeha alla põranda sisse paigaldada soojustuskiht.Eestis laialt levinud betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel on betoonpõrandatel parem soojusülekanne.Lisaks põrandate kiirele kuivamisele nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile.
Plasttorud vesipõrandakütte teenistuses võivad teenida vabalt u 50 aastat, sest vee temperatuur üle 50 kraadi ei tõuse. Tihedast polüetüleenist torud on purunemiskindlad. Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine.Temperatuuri erinevused on tingitud kasuatavast süsteemist.
Radiaatorküttega süsteemi temperatuur on 55-75 kraadi.Puitpõrandaga vesipõrandakütte süsteemi temperatuur on 40-55 kraadi.
Betoonpõranda puhul on vesipõrandaküttesüsteemi temperatuur 30-40 kraadi.
Vesipõrandakütte töökindlaimad torude diameetrid on 16 mm ja 20 mm.
Elektriga põrandaküte on tasuvaim väikese põrandapinna puhul.
Vesipõrandaküte on tasuvaim alates 40-50ruutmeetrisest põrandapinnast ja maakütte korral.
Vesipõrandakütte ühe toru ringi pikkus ei tohiks ületada 16mm torul 80m ja 20mm torul 100 m

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Monday, November 8, 2010

Kiviseinte kahjustused




Kiviseinte kahjustusi põhjustavad ka projekteerimisvead,mis tulenevad aluspinnase kandevõime ja põhjavee taseme ebaõigest hindamisest,mille tagajärjeks on hoone ebaühtlased vajumised ja praod seintes. Teostatud ekspertiisi ja analüüsi tulemusena tavaliselt selgub,et eramajadel puudub ehitusgeoloogia uuring,mis näitab pinnase sobivust ehitise rajamiseks.
Valitud seinamaterjali survetugevused ei vasta mõjuvatele koormustele,seinte ja vahelagede omavahelise puuduliku ankurduse tõttu on hoone kaotanud ruumilise jäikuse,hoonele ehitati lisakorruseid,kontrollimata seinte ja vundamentide kandevõimet.
Ehitusvigadest võib veel mainida, et vundamendid on rajatud rikutud struktuuriga või läbikülmunud pinnasele, tulemuseks on ebaühtlased vajumised ja praod seintes.
Vundamentide hüdroisolatsioonid on teostatud hooletult ja valesti, mis tähendab kapilaarniiskuse tõusu seintesse, nende niiskumist ja külmumisel murenemist, samuti vihmaveetorude ja rennide ummistused või ärakukkumised on põhjustanud seinte märgumist ning külmakahjustusi.
Sillutisriba puudumine või äravajumisel tekkinud kontrakalde korral valgub vihma ja lumesulamisvesi vundamendi alla, halvendades aluspinnase kandeomadusi.



http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015