varakahjude hindamine

Sunday, October 31, 2010

Niiskuse kogunemine tarindisse




Vee liikumine piirdetarindi osade vahel ja läbi piirdetarindi toimub mitme erineva transpordimehhanismi abil. Nende hulka kuuluvad
Vaba vee (näiteks hoovihma ajal) liikumine läbi pragude mis on kapillaarimemiseks liiga suured ja kus vee liikumine toimub kineetilise energia, õhuvoolu või maakera külgetõmbejõu mõjul,
Kapillaarvee transport, läbi hüdrofiilsete pindadega kapillaarmõõtu pragude ja pooride, kus vee liikumise kutsub esile suhtelise niiskuse gradient,
difusioon piki hüdrofiilseid pindasid, jällegi suhtelise niiskuse abil,
 veeauru difusiooni teel ja
õhurõhu gradiendi tõttu läbi voolavas õhus sisalduva niiskuse transport.
Kõik viis portsessi võivad toimuda samaaegselt ja mõlemas suunas.
niiskus materjalides on võimalik nelja protsessi abil:
vee transport läbi makropooride hüdrostaatilise surve tõttu- näiteks pinnases ja läbi keldri seinte pragude.
Auru difusioon veeauru osarõhu gradiendi tõttu.
Pinnadifusioon adsorbeeritud veekihtides
Kapillaarimemine kapillaarpoorides.



http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Saturday, October 30, 2010

Raudbetoonpaneelide pragunemine




Raudbetoonpaneelide pragunemine annab märku sellest, et toimub konstruktsiooni nõrgenemine.Tuleb välja selgitada põhjused, anda hinnang ja võtta kasutusele meetmed.
Betoonkaitsekihi pragunemine, mahapudenemine ohustab r/b paneeli kandvõimet, kuna selle tulemusena hakab toimuma aktiivne roostetamis protsess. Konstruktsiooni pääseb niiskus ja vesi,mille tulemusena kahaneb r/b paneeli kandevõime.

Armatuuri korrosioon saab alguse eelkõige betooni karboniseerumisest ja kloriidide suurest konsentratsioonist. Armatuurterase ristlõike vähenemine avaldab mõju paneeli kandevõimele ja tekitab täiendavaid pingeid.Praod betoonis mõjutavad roostetamise kiirust.
Betoonkaitsekiht  on kaugus sarruse pinnast kuni betooni lähima pinnani.  

Betoonkaitsekiht peab tagama  betooni ja sarruse vahelise nakkejõudude ülekandmise,sarruse piisava korrosioonikaitse ja konstruktsiooni piisava tulepüsivuse.

Betoonkaitsekihti tekkinud pragudel on tavaliselt kolm põhilist tagajärge:

1.korrosiooni arengu soodustamine, võimaldades niiskuse ja agressiivsete ühendite kergema juurepääsu armatuurini

2.korrosiooniprotsessi kiirendamine, kuna hapnik pääseb armatuurile keremini ligi

3. ebaühtlase füüsikalis keemilise keskkonna tekitamine terase ümber, mis võib viia nn.patarei tekkele ( praos roostetav armatuur käitub anoodina, samal ajal kui muu pind käitub katoodina).Tavaliselt põhjustab prao teke ka armatuuri lokaalset nihet betooni suhtes, st. nakke vähenemist prao vahetus läheduses ning selle tulemusena peale prao teket toimub selle laienemine ja erinevate pargude liitumine,mis toimub eriti kiirelt piki armatuuri.Prao tekkele järgneb kaitsekihi mahapudenemine.

Nake betooni ja armatuuri vahel põhjustab varda lõpu ankurduse armatuuri koostöö varda vahepealsetes osades.Korrodeerunud monoliitses r/b konstruktsioonides võib kandvõime kaotusel betooni ja armatuuri vaheline nake saada määravaks teguriks.Kui töötav armatuur ei ole piisavalt ankurdatud, võib tulemuseks olla varda nihkumine ning sellega kaasnev jõudude ümberkandumine ( nulltsoon nihkub paigast ).Selline olukord võib põhjustada konstruktsiooni äkkpurunemise.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange




http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Monday, October 25, 2010

Välisvooder






Välisvoodriks on soovitatav kasutada peamiselt kuusepuitu. Kuuse rakud kuivades sulguvad ning rakustruktuur on malts- ja lülipuidus pea samasugune. Männi maltspuidu rakud jäävad kuivades avatuks ja suletud rakkudega on vaid lülipuidu osa. Seetõttu on kuusepuidu ja männi lülipuidu niiskuse imavus ja niiskusest tingitud mahumuutused väiksemad kui männi maltspuidus. Kuusk on ka tiheduselt ja bioloogilise kestvuse poolest ühtlasem.
Kinnituseks tuleb kasutada kuumtsingitud naelu või kruvisid. Naelte või kruvide päid ei tohiks süvistada liiga sügavale laudvoodri sisse, kuna tekkiv süvend hakkab vett koguma. Naelapea ei tohi siiski ka välja jääda. Laua otstes on mõttekas kinnititele auk ette puurida, see väldib laua lõhenemist.

Kinnitite pikkus peaks olema selline, et need ulatuksid alustarindisse vähemalt voodri 1,5kordse paksuse võrra. Minimaalne aluslaudise paksus on 25 mm, laius 100 mm. Voodrilaua kinnituskruvid või -naelad ei tohi ulatuda tuuletõkkeplaati.

Voodrilauad kinnitatakse tavaliselt südamikupool väljapoole. Ülekattega laudise korral võib alumised lauad kinnitada seinale südamikupool sissepoole. Püstvoodri korral peab puidu kiud olema suunatud allapoole.
Välisvoodrilaudade soovitatavad paksused vastavalt RYL2000
Laua laius
Laua paksus
<120 mm
min 21 mm
120–150 mm
22–25 mm
>150 mm
min 28 mm

Välisvoodriks kasutatava puidu pind on tavaliselt lintsaepinnaline või hööveldatud pind. Eelistatum on peensaetud või karestatud pind,kuna tema parema värvinakke omaduste tõttu ei kooru värvkate nii lihtsalt maha


http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Friday, October 22, 2010

niiskuse mõju konstruktsioonidele






Veeauru väljapoole tungimist saab takistada aurutiheda kihi paigaldamisega tarindi sisepinnale või soojustuse sisse,viimase soojemale poolele ( kuni 25 % soojustuse kogupaksusest).Aurutõkkematerjali  võib soojustusse paigaldada vaid tavalise niiskuskoormusega ruumides. Niiskete ruumidega hoonetes on see lubamatu.Hoone seest tungib veeaur piiretesse difuuselt ja õhuvooludega konvektsionaalselt.
Piirdes liigub see konvektiivselt. Veeauru konvektsiooni all mõistetakse niiske ruumiõhu pääsu läbi konstruktsioonelementide liitekohtade,pragude või ebatihedusest  läbiviikude piirde jahedasse tsooni,kus veeaur kondenseerub ja piire niiskub.Piirdetarindite ekspluatatsioonialased niiskusprobleemid on eelkõige tingitud konvektsioonist ja difusioonist, seega aurutõkke ebatihedusest.
Köetava ja käituses oleva siseruumi õhus on aasta jooksul veeauru enamasti rohkem kui välisõhus.Kui veeaur kohtab oma teel aurutihedat kihti, mille temperatuur on alla kastepunkti,siis ta kondenseerub sellele.Kondentsvesi halvendab konstruktsioonide, soojusmaterjalide ja komunikatsioonide olukorda ning ruumi sisekliimat.Kondentsvesi tekib ka siis kui piirde lähedal õhutemperatuur langeb,õhu niiskusimavus väheneb ja üleliigne veeaur sadestub välja piirde pinnale.Soojustatud hoonete puhul tekib see siis kui ruumi suhteline niiskus on liiga suur.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange


http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Tuesday, October 19, 2010

Armatuuri korrosioon betoonis


Armatuuri korrosioon betoonis
Armatuuri korosioon on tingitud betooni kõrgest leelisusest,taolises keskkonnas tekib armatuuri varraste pinnal õhuke,kuid tihe keemiliselt passiivne raudoksiidi kiht,mis takistab raua lahustumist.
Armatuuri korrosiooni esineb siis kui on täidetud üheaegselt kolm tingimust:
Passiivkiht armatuuri pinnal on betoonist kaitsekihi karboniseerumise mõjul lõhutud, betooni elektritakistus on suure niiskuse tõttu oluliselt vähenenud  ja õhuhapnikul on küllaldlane võimalus tungida armatuuri.Näiteks pidevalt vee all oleva betooni puhul on hapniku juurdepääs armatuurile korrosiooni tekitamiseks ebapiisav. Armatuuri korrosioon tekib vahelduvalt läbiniiskuvas ja väljakuivavas betoonis.Enamikul juhtudel piisab armatuuri korrosioonitõkestuseks vajaliku paksuse ja tihedusega betoonist kattekihist ja soodustavate ainete sisalduse piiramisest betooni koostisainetes,kuid korrosioonitõkestuse võib tagada ka tehismaterjalidest kihiga armatuurvarraste pinnal.
Süsihappegaas reageerib tsementkivi kõikide komponentidega,mis sisaldavad kaltsumi.Tähtsaim on reaktsioon kaltsiumhüdroksiidiga.Süsihappegaas tungib seda kergemini tsementkivi pooridesse, mida vähem on poorides vett. Raudbetoonist sisekonstruktsioonides peab betooni tugevusklass olema vähemalt C15/20 ja väliskonstruktsioonides vähemalt C25/30. Armatuuri korrosiooni ärahoidmiseks sisekonstruktsioonides peab kõikide lubatud tsementide miinimumsisaldus betoonis olema 240kg/m3 ja vesittsementteguri  maksimum 0,75.



http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Friday, October 15, 2010

Telliseinte seisukorra hindamine.




Telliseinte füüsilise vananemise hindamine.
Massiivsed täiskiviseinad täidavad nii kande kui piirdetarindi funktsioone ja moodustavad ehitamise ajal tavaliselt kuni 20-30% hoone üldmaksumusest.
Selleks et hinnata seinte tehnilist seisukorda  toome välja nende peamised kahjustuste tunnused ja protsentuaalse füüsilise  vananemise / kulum /. Maja renoveerimisel sõltub seinte tehnilisest sesukorrast  hoone prognoositav jääkiga.  Samuti remondi ja  rekonstrueerimistööde optimaalsed lahendused. Kiviseinte  füüsilise vananemise tunnused:
Füüsiline vananemine kuni 10 % -  praod krohvikihis. Üksikud juuspeened praod krohvialuses müüritises.
Kuni 20%- seintelt ärakukkunud krohv, vuugid tühjad kuni 1 cm sügavuselt. Kuni 30% karniisidelt ja avasillustelt on ära kukkunud krohv, vuugid tühjad kuni 2cm.Kuni 40%- vundamendis puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, seinad märjad ja sooldunud.Kuni 50 % lahtised läbiseina praod, seinad väljavajunud. Kuni 60% lahtised laienevad praod, müüritis kihistub, kaldu vajunud,vajab toestamist. Kuni 70% müüritis lagunenud,vajab toestamist.
Kahjustuste tunnused võimaldavad juhtida hindaja tähelepanu võimalikele puudustele, neid  avastada ja fikseerida.


http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Thursday, October 14, 2010

Elamu liigniiskus



Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele).
Elamutes  tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned  välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.
Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt  hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad  ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.
Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam.
Samuti on hoones ruume kus õhuniiskus ületab 60%. Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides.
Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse. Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid,nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %.
Niiskusteket aitab ennetada eelkõige normikohane ventilatsioon,mis toob ruumi puhta õhu ja on väga tähtis ehituskonstruktsioonide niiskuskahjustuste vältimisel.


http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Tuesday, October 12, 2010

Sadevee ärajuhtimine



Drenaaž on vundamendi taldmiku tasandil ümbritsev ja üle ühe nurga vaatluskaevudega varustatud pinnasevett imev auguliste torude võrk.Vaatluskaev on  drenaažisüsteemi korrasoleku kontrolliks ja puhastuseks.
Kasutada  tuleb drenaažtorudel kahte kangakihti - üks vahetult toru ümber,teine toru ümbritseva killustiku ümber.
Samuti peab  torude alune pinnas looditud kaldesse ja tihendatud,siis säilib kalle aastaid ning jääb ära ootamatu vastuvoolu teke
Drenaaži ülesanne on hoida pinnasevesi maja vundamendist eemal.Korralikult töötav drenaaž tekitab maja ümber pinnasevee augu ja vesi ei pääse keldrisse ega vundamendi alla.
Drenaaži- ja sademeveetorud paigutatakse tihti liiga madalale ja seetõttu külmub talvel vesi nendes kinni. Samuti on katusevesi vahel lastud lihtsalt pinnasele lootuses,et ehk jõuab see lõpuks drenaaži.
Kuid hilissügisel ja varakevadel selline vesi drenaaži ei jõuagi ja külmub maapinnal jääks.
Peale torudrenaaži aitab niiskust vundamendist eemal hoida ka killustikust või kergkruusast
drenaažikiht.
Eramutel tuleb drenaažitorustik ja sademetorustik hoida kindlasti lahus.
Sademeveesüsteem on vundamenti taldmiku taandil ümbritsev ja vihmaveetorudest ning õuekaevudest koguv kinniste seintega torude võrk. Suunab pinnasevee kanalisatsiooni, kraavi või eemale pinnasesse.


iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange


http://www.esten.ee/                                             tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Monday, October 11, 2010

Avatäited





Avatäidete soojapidavuse määravad ära komponendid, millest aken on valmistatud ja see kuidas aken on paigaldatud.Puit on looduslikult hea soojapidavusega materjal. Puit ei sea väga palju piiranguid akende mõõtudele. Kuid avatatvate osade mõõtude puhul on oluline lähtuda sulusetootja määratud avanemiste kriteeriumitest. Tellija kapriisidele järgi andmine lõpeb sellega, et avanev osa vajub ja avamine /sulgemine on raskendatud ning raam ei ole korralikult fikseeritud. Tulemuseks on soojakaod halvasti sulgunud raami kaudu.
Teine suurima mõjuga materjal akende energiatõhususe tagamisel on klaaspakett. Minimaalsete soojapidavuse nõuete täitmiseks tuleb kindlasti valida klaaspakett, millest vähemalt üks klaas on madala emissioonivõimega spetsiaalse kattekihiga klaas ehk energiasäästuklaas. Saavutamaks paremat tulemust on vaja kolme klaasiga pakett, millest kaks on energiat säästvad. Kuna klaaspaketi U- väärtus sõltub ka klaasidevahelisest kaugusest ja klaaside vahel kasutatavast gaasist, siis parimate tulemuste saamiseks on vaja kasutada plastist vaheprofiili ja argoongaasi.

Oluline osa on ka akna õigel paigaldusel, sest nõuete eiramine põhjustab külmasildu. Sageli ilmneb hoonete termofotodelt,et soojakadude kohaks on akende perimeeter, mitte aken ise. Soojakadude vältimiseks tuleb paigaldusvahe täita mitte ainult vahuga, vaid aknad tuleb paigaldamisel tihendada nõuetele vastava süsteemina- kombineerituna isepaisuva tihendi, polüretaanvahu ja tihenduslindiga.


iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/            tel.  5039015

Thursday, October 7, 2010

Ventilatsioon ja sisekliima



Tavaliselt esimeste külmade saaabumisega tekib akna alumisele servale ebameeldiv uduriba, mis päeva edenedes muutub piiskadeks ja valgub veena aknalauale.
Kondensaat hakkab tekkima klaaspaketi pinnale, kui sisemise klaasi pinna temperatuur langeb alla kastepunkti temperatuuri.Kastepunkti temperatuur sõltub ruumi temperatuurist ning õhuniiskuse sisaldusest.Näiteks ruumi temperatuuril 21 C ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10C.
Tekib kondensaaat kõikidele pindadele,mille temperatuur on alla 10 C.
Sooja,kuid vihmarohke suve ning sügise tõttu koguvad hoonete seinakonstruktsioonid endasse tavaliselt enam niiskust.Kütteperioodiga saab alguse ka aktiivne seinte kuivamisprotsess, kuid kuivamine on sageli takistatud ebapiisava ventilatsiooni tõttu.
Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja siis koguneb ta külmadele pindadele ning veeldub. Kuna klaaside pind on üldjuhul kõige külmem osa seinast, ongi kondensaat just klaasi pinnal.Klaasil on kondensaat nähtav tekkimise hetkel, kuid seintes ei näe me seda ennem, kui avastame hallitavad laigud sisepinnal.
Arvude keeles piisab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta. Ehitusmääruste kogumiku järgne kompenseeriva õhu hulk peab olema nii suur, et  korteris ühest ventiilist peab tulema õhku ca 10 l/s ehk 600 l/min ehk 36000 l/h
Ruumide ventilatsiooni parandamisel on enamasti kaks võimalust: õhu sisselaske klapid läbi seina või sisselaskeklapid läbi aknaraamide(Aereco Hygro tüüpi klapid) ja väljatõmme sanitaarruumide või köögikubu kaudu. Kindlasti peavad sellisel juhul ruumide siseustel olema ventilatsiooniavad õhu liikumiseks. Selleks,et ruumis oleks hea olla,peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                     tel . 5039015

Vundamendi hüdroisolatsioon



Ehitamisel head ehitustava eiratud majade probleem on selles,et nende vundamendis pole paigaldatud normikohaselt horisontaalset ja tihti ka vertikaalset niiskustõket.Seetõtttu imendub niiskus kapilaarjõudude toimel, läbides vundamenti, esimese korruse seintesse.

Tagajärjeks on seinte märgumiskahjustused ja niisked ning ebatervislikud ruumid. Kui katta sokkel tsemendimördiga ja valada betoonpõrand pinnasel,tõuseb kapilaarniiskus seintes veelgi kõrgemale.

Sama juhtub,kui seina pideva märgumise ja väljakuivamise tulemusel,selle pindmise kihi poorid ummistuvad veega sinna kantud soolakristallidega.Vee aurumine seina pinnalt suurendab kapilaarniiskuse kulgu vundamendis.Üldjuhul ka tõkke puudumisel ei tõuse pinnase kapilaarniiskus kõrgemale esimese korruse seintest, jäädes 1- 2 meeetri piiresse.Maja esimse korruse seinu saab kaitsta kapilaarniiskuse eest järgnevalt:

teha soklisse töökindel niiskustõke,horsontaalse hüdroisolatsiooni näol
keldri olemasolul isoleeritakse pinnase niiskusest tingituna ka vundamendi välimised vertikaalpinnad
Niiskuskahjustuse mehhanism seisneb selles, et koos kapilaarniiskusega tõusevad seintesse ka pinnasevees leiduvad lahustunud soolad, seina pikemaajalise niiskumise tagajärjel soolakristallid ummistavad seina allosa, mille tõttu kapilaarniiskus tõuseb veelgi kõrgemale, ning puittarindite pidev niiskumine viib ohtliku majavammi tekkimisele.
http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ 

tel: 50 39015

Wednesday, October 6, 2010

Välisseinad



Kui ehitatakse kivist välisseinad,siis on nad tavaliselt kahekihilised: seespoolt  kandev plokksein,vahel soojustus, väljaspool  tellisest vooder.

Teostatud ehitusekspertiisid on näidanud,et harva on põhjuseks vajumine st.rajamine nõrgale pinnasele või nõrgale vundamendile.Vajumispraod on iseloomuliku kujuga ja tavaliselt läbivad nii sise kui ka väliskihti ning vundamenti.
Tihtipeale on põhjus materjali mahukahanemises.Betoon,mört ja kõik tehiskivid kahanevad pärast valmistamist teatud aja jooksul.Kokkutõmbumise suurus on kuni 0,6 mm/m, seega 10 meetrine sein tõmbub kokku kuni 6 mm võrra.Mahukahanemispraod tekivad nii sise kui ka välisseintesse.
Põhjuseks on siin temperatuur,mille muutudes müür tahab pikeneda ja lüheneda.Seda takistavad ühtlasema temperatuuriga hooneosad - hoone sisemus ja vundament. Tagajärjeks on sisepinged ja praod.Temperatuuri deformatsioone vältida ei saa. Pragude vältimiseks tükeldatakse maja tellistest välisvooder nn.deformatsioonivuukide abil osadeks,mille pikkus ei tohiks ületada 8 meetrit. Vuugid täidetakse deformeerumist võimaldava mastiksiga nii, et nad silma ei häiriks.


iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/  50 39015

Tuesday, October 5, 2010

Niiskus ehituskonstruktsioonides




Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem.
Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole.
Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse.
Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades.
Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti.
Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni.
Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur.
Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt.
Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem.
Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.
Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus  võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks
Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik  ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve.


iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade


http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.esten.ee/ 

tel: 50 39015