Vihmaveerenni paigaldamisest

Viilkatusega elamutel on räästal ripprennid, vanematel plekk-katusega hoonetel ka räästapealsed rennid. Räästarennide normaalse funktsioneerimise kolm põhilist eeldust on õige paigalduskõrgus,õiged kalded ja piisav kinnitus.

Räästarenni välimine serv peaks olema kõikjal vähemalt 2-3 cm katuseservast madalamal. Vastasel korral võib katuselt alla libisev lumi ja jää renni minema pühkida või tungib sulavesi räästakonstruktsiooni.

Renni kalle peaks kogu ulatuses olema 2-5 mm/m, sest seisev vesi kiirendab korrosiooni.

Kinnitus peab olema piisav kandmaks renni moodustuva jää koormust ning tagama kallete püsimise kogu kasutusaja kestel. Uue aluskattega katusekatte paigaldamisel peab jälgima, et aluskate ulatuks vihmaveerenni.

Vastasel korral märgub tuulekast või välissein.Uute vihmaveetorude puhul peab kinniti asuma iga jätku kohal, muidu võib toru jätkust välja nõtkuda.Vihmaveetoru süliti ei tohi asuda liiga kõrgel maapinnast, sest sellest pritsiv vesi märgab soklit.

Räästarennide kütmisel pole tihti mõtet, kui ei köeta ka torusid.Küttekaabli kasutamisel ei teki jääpurikad ning lumi ei saa koguneda ega kamakatena alla kukkuda. Vihmavee äravoolusüsteemi külmumine talvekuudel põhjustab lisaks ohtlike jääpurikate moodustamisele ka niiskust ja hallitust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone.Jääd täis rennid võivad raskuse all murduda.
 Kindlasti tasub soojenduskaabel paigaldada  ka näiteks kivikarniisi läbivasse vihmaveetorusse või -sülitisse.

Vihmaveesüsteemi puhul  on oluline meeles pidada,et  igal kevadel ja sügisel tuleks kogu süsteem alates katusest kuni vee maasse või kanalisatsiooni juhtimise kohtadeni üle vaadata, sest suurimat kahju teeb kuhjunud praht.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Põrandaküte

Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile 55-75 kraadi vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. Põrandakütte puhul on kogu soojuse väljastus põrandapinna ulatuses võrdlemisi ühtlane ja tulemusena saavutatakse minimaalne õhu liikumine ruumis, minimaalne tolmu lendlemine ruumis

Vältimaks soojuse kadu läbi allkorruse lae või maa sisse, tuleb küttekeha alla põranda sisse paigaldada soojustuskiht.Eestis laialt levinud betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel on betoonpõrandatel parem soojusülekanne.Lisaks põrandate kiirele kuivamisele nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile.

Plasttorud vesipõrandakütte teenistuses võivad teenida vabalt u 50 aastat, sest vee temperatuur üle 50 kraadi ei tõuse. Tihedast polüetüleenist torud on purunemiskindlad. Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine.Temperatuuri erinevused on tingitud kasuatavast süsteemist.

Radiaatorküttega süsteemi temperatuur on 55-75 kraadi.Puitpõrandaga vesipõrandakütte süsteemi temperatuur on 40-55 kraadi.

Betoonpõranda puhul on vesipõrandaküttesüsteemi temperatuur 30-40 kraadi.

Vesipõrandakütte töökindlaimad torude diameetrid on 16 mm ja 20 mm.

Elektriga põrandaküte on tasuvaim väikese põrandapinna puhul.

Vesipõrandaküte on tasuvaim alates 40-50ruutmeetrisest põrandapinnast ja maakütte korral.

Vesipõrandakütte ühe toru ringi pikkus ei tohiks ületada 16mm torul 80m ja 20mm torul 100 m

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Kiviseinte kahjustused

Kiviseinte kahjustusi põhjustavad ka projekteerimisvead,mis tulenevad aluspinnase kandevõime ja põhjavee taseme ebaõigest hindamisest,mille tagajärjeks on hoone ebaühtlased vajumised ja praod seintes. Teostatud ekspertiisi ja analüüsi tulemusena tavaliselt selgub,et eramajadel puudub ehitusgeoloogia uuring,mis näitab pinnase sobivust ehitise rajamiseks.

Valitud seinamaterjali survetugevused ei vasta mõjuvatele koormustele,seinte ja vahelagede omavahelise puuduliku ankurduse tõttu on hoone kaotanud ruumilise jäikuse,hoonele ehitati lisakorruseid,kontrollimata seinte ja vundamentide kandevõimet.

Ehitusvigadest võib veel mainida, et vundamendid on rajatud rikutud struktuuriga või läbikülmunud pinnasele, tulemuseks on ebaühtlased vajumised ja praod seintes.

Vundamentide hüdroisolatsioonid on teostatud hooletult ja valesti, mis tähendab kapilaarniiskuse tõusu seintesse, nende niiskumist ja külmumisel murenemist, samuti vihmaveetorude ja rennide ummistused või ärakukkumised on põhjustanud seinte märgumist ning külmakahjustusi.

Sillutisriba puudumine või äravajumisel tekkinud kontrakalde korral valgub vihma ja lumesulamisvesi vundamendi alla, halvendades aluspinnase kandeomadusi.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015