varakahjude hindamine

Tuesday, January 25, 2011

Katuse puhastamine lumest.


Kuni kümne sentimeetri paksuse lumekihi pärast ei pea majaomanik muretsema.

Pole reeglit, kui paks peab katusele kuhjunud lumekiht olema, et see katuse katki vajutaks. Kõik oleneb katusekatte materjalist ja sellest, kas tegu on lame- või viilkatusega, katuse kaldenurgast ning ehituskvaliteedist.

Üldjuhul ei ole majade pööningud ega katuslaed korralikult soojustatud, ning lumi hakkab ruumide kütmise tõttu ja päikese aktiivsemaks muutudes vastu katust sulama, mille tulemusel vihmaveerennid ja -äravoolutorud ummistuvad jääga.

Isegi kui pööning või katus on korralikult soojustatud, soojeneb seoses kütmisega korstnapits, mida ümbritsev lumi hakkab sulama.

Järjest sulades liigub jää vihmaveerennist katuse äärt pidi ülespoole, see tekitab katusele aina suurema koormuse ning katus saab kahjustatud.

Kõige suurem koormus jääb räästakastile ja vihmaveerennile, mis võivad maja küljest ära kukkuda.

Peale selle võib sulav lumi sattuda katusepleki alla. Jäätudes liigub see edasi kandva seinani, mis omakorda hakkab sulades rikkuma sisekonstruktsioone, näiteks maja välisseina. Selliseid juhtumeid on praktikas olnud.

Lamekatustele tekivad lume sulades vahel lausa omamoodi basseinid, kuna äravoolutorud on jäätunud.Tulemuseks jällegi tavalisest suurem koormus katusele ja selle võimalik kahjustamine.

Kuidas katuselt lumi maha saada?

Lumelabidaga katuselt lund eemaldades tasub olla ettevaatlik,kuna sellega võib vigastada katusekatet. Hea oleks kasutada puidust labidat ja tugeva varrega harja.

Kindlasti tuleks jälgida vihmaveerennide ja -toru täitumist jääga. Jääpurikail ei tohi lasta väga suureks minna, sest see tõstab taas vihmaveerenni koormust.

Teatavasti annavad jääpurikad vihjeid, et katuse soojustuses on puudujääke. Hea oleks nüüd purikatest pilti teha, et suvel leiaks probleemi põhjuse kergemini üles.

Olukorra parandamiseks tuleks üle kontrollida soojustatud katuslagi. Kui selgub, et soojustus on paigaldatud valesti ja soojustuskiht ei vasta Eesti oludele, tuleks suvel tegelda maja soojustamisega.

Tänu sellele hoiab hiljem kokku kütte pealt ja järgmistel talvedel ei teki probleeme jääpurikatega.



http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015