Niiskuse kogunemine tarindisse

Vee liikumine piirdetarindi osade vahel ja läbi piirdetarindi toimub mitme erineva transpordimehhanismi abil. Nende hulka kuuluvad

Vaba vee (näiteks hoovihma ajal) liikumine läbi pragude mis on kapillaarimemiseks liiga suured ja kus vee liikumine toimub kineetilise energia, õhuvoolu või maakera külgetõmbejõu mõjul,

Kapillaarvee transport, läbi hüdrofiilsete pindadega kapillaarmõõtu pragude ja pooride, kus vee liikumise kutsub esile suhtelise niiskuse gradient,

difusioon piki hüdrofiilseid pindasid, jällegi suhtelise niiskuse abil,

 veeauru difusiooni teel ja

õhurõhu gradiendi tõttu läbi voolavas õhus sisalduva niiskuse transport.

Kõik viis portsessi võivad toimuda samaaegselt ja mõlemas suunas.
niiskus materjalides on võimalik nelja protsessi abil:

vee transport läbi makropooride hüdrostaatilise surve tõttu- näiteks pinnases ja läbi keldri seinte pragude.

Auru difusioon veeauru osarõhu gradiendi tõttu.

Pinnadifusioon adsorbeeritud veekihtides

Kapillaarimemine kapillaarpoorides.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Raudbetoonpaneelide pragunemine

Raudbetoonpaneelide pragunemine annab märku sellest, et toimub konstruktsiooni nõrgenemine.Tuleb välja selgitada põhjused, anda hinnang ja võtta kasutusele meetmed.

Betoonkaitsekihi pragunemine, mahapudenemine ohustab r/b paneeli kandvõimet, kuna selle tulemusena hakab toimuma aktiivne roostetamis protsess. Konstruktsiooni pääseb niiskus ja vesi,mille tulemusena kahaneb r/b paneeli kandevõime.

Armatuuri korrosioon saab alguse eelkõige betooni karboniseerumisest ja kloriidide suurest konsentratsioonist. Armatuurterase ristlõike vähenemine avaldab mõju paneeli kandevõimele ja tekitab täiendavaid pingeid.Praod betoonis mõjutavad roostetamise kiirust.

Betoonkaitsekiht  on kaugus sarruse pinnast kuni betooni lähima pinnani.  

Betoonkaitsekiht peab tagama  betooni ja sarruse vahelise nakkejõudude ülekandmise,sarruse piisava korrosioonikaitse ja konstruktsiooni piisava tulepüsivuse.

Betoonkaitsekihti tekkinud pragudel on tavaliselt kolm põhilist tagajärge:

1.korrosiooni arengu soodustamine, võimaldades niiskuse ja agressiivsete ühendite kergema juurepääsu armatuurini

2.korrosiooniprotsessi kiirendamine, kuna hapnik pääseb armatuurile keremini ligi

3. ebaühtlase füüsikalis keemilise keskkonna tekitamine terase ümber, mis võib viia nn.patarei tekkele ( praos roostetav armatuur käitub anoodina, samal ajal kui muu pind käitub katoodina).Tavaliselt põhjustab prao teke ka armatuuri lokaalset nihet betooni suhtes, st. nakke vähenemist prao vahetus läheduses ning selle tulemusena peale prao teket toimub selle laienemine ja erinevate pargude liitumine,mis toimub eriti kiirelt piki armatuuri.Prao tekkele järgneb kaitsekihi mahapudenemine.

Nake betooni ja armatuuri vahel põhjustab varda lõpu ankurduse armatuuri koostöö varda vahepealsetes osades.Korrodeerunud monoliitses r/b konstruktsioonides võib kandvõime kaotusel betooni ja armatuuri vaheline nake saada määravaks teguriks.Kui töötav armatuur ei ole piisavalt ankurdatud, võib tulemuseks olla varda nihkumine ning sellega kaasnev jõudude ümberkandumine ( nulltsoon nihkub paigast ).Selline olukord võib põhjustada konstruktsiooni äkkpurunemise.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Välisvooder

Välisvoodriks on soovitatav kasutada peamiselt kuusepuitu. Kuuse rakud kuivades sulguvad ning rakustruktuur on malts- ja lülipuidus pea samasugune. Männi maltspuidu rakud jäävad kuivades avatuks ja suletud rakkudega on vaid lülipuidu osa. Seetõttu on kuusepuidu ja männi lülipuidu niiskuse imavus ja niiskusest tingitud mahumuutused väiksemad kui männi maltspuidus. Kuusk on ka tiheduselt ja bioloogilise kestvuse poolest ühtlasem.

Kinnituseks tuleb kasutada kuumtsingitud naelu või kruvisid. Naelte või kruvide päid ei tohiks süvistada liiga sügavale laudvoodri sisse, kuna tekkiv süvend hakkab vett koguma. Naelapea ei tohi siiski ka välja jääda. Laua otstes on mõttekas kinnititele auk ette puurida, see väldib laua lõhenemist.

Kinnitite pikkus peaks olema selline, et need ulatuksid alustarindisse vähemalt voodri 1,5kordse paksuse võrra. Minimaalne aluslaudise paksus on 25 mm, laius 100 mm. Voodrilaua kinnituskruvid või -naelad ei tohi ulatuda tuuletõkkeplaati.

Voodrilauad kinnitatakse tavaliselt südamikupool väljapoole. Ülekattega laudise korral võib alumised lauad kinnitada seinale südamikupool sissepoole. Püstvoodri korral peab puidu kiud olema suunatud allapoole.

Välisvoodrilaudade soovitatavad paksused vastavalt RYL2000

Laua laius	Laua paksus
<120 mm	min 21 mm
120–150 mm	22–25 mm
>150 mm	min 28 mm

Välisvoodriks kasutatava puidu pind on tavaliselt lintsaepinnaline või hööveldatud pind. Eelistatum on peensaetud või karestatud pind,kuna tema parema värvinakke omaduste tõttu ei kooru värvkate nii lihtsalt maha

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

niiskuse mõju konstruktsioonidele

Veeauru väljapoole tungimist saab takistada aurutiheda kihi paigaldamisega tarindi sisepinnale või soojustuse sisse,viimase soojemale poolele ( kuni 25 % soojustuse kogupaksusest).Aurutõkkematerjali  võib soojustusse paigaldada vaid tavalise niiskuskoormusega ruumides. Niiskete ruumidega hoonetes on see lubamatu.Hoone seest tungib veeaur piiretesse difuuselt ja õhuvooludega konvektsionaalselt.

Piirdes liigub see konvektiivselt. Veeauru konvektsiooni all mõistetakse niiske ruumiõhu pääsu läbi konstruktsioonelementide liitekohtade,pragude või ebatihedusest  läbiviikude piirde jahedasse tsooni,kus veeaur kondenseerub ja piire niiskub.Piirdetarindite ekspluatatsioonialased niiskusprobleemid on eelkõige tingitud konvektsioonist ja difusioonist, seega aurutõkke ebatihedusest.

Köetava ja käituses oleva siseruumi õhus on aasta jooksul veeauru enamasti rohkem kui välisõhus.Kui veeaur kohtab oma teel aurutihedat kihti, mille temperatuur on alla kastepunkti,siis ta kondenseerub sellele.Kondentsvesi halvendab konstruktsioonide, soojusmaterjalide ja komunikatsioonide olukorda ning ruumi sisekliimat.Kondentsvesi tekib ka siis kui piirde lähedal õhutemperatuur langeb,õhu niiskusimavus väheneb ja üleliigne veeaur sadestub välja piirde pinnale.Soojustatud hoonete puhul tekib see siis kui ruumi suhteline niiskus on liiga suur.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Armatuuri korrosioon betoonis

Armatuuri korrosioon betoonis

Armatuuri korosioon on tingitud betooni kõrgest leelisusest,taolises keskkonnas tekib armatuuri varraste pinnal õhuke,kuid tihe keemiliselt passiivne raudoksiidi kiht,mis takistab raua lahustumist.

Armatuuri korrosiooni esineb siis kui on täidetud üheaegselt kolm tingimust:

Passiivkiht armatuuri pinnal on betoonist kaitsekihi karboniseerumise mõjul lõhutud, betooni elektritakistus on suure niiskuse tõttu oluliselt vähenenud  ja õhuhapnikul on küllaldlane võimalus tungida armatuuri.Näiteks pidevalt vee all oleva betooni puhul on hapniku juurdepääs armatuurile korrosiooni tekitamiseks ebapiisav. Armatuuri korrosioon tekib vahelduvalt läbiniiskuvas ja väljakuivavas betoonis.Enamikul juhtudel piisab armatuuri korrosioonitõkestuseks vajaliku paksuse ja tihedusega betoonist kattekihist ja soodustavate ainete sisalduse piiramisest betooni koostisainetes,kuid korrosioonitõkestuse võib tagada ka tehismaterjalidest kihiga armatuurvarraste pinnal.

Süsihappegaas reageerib tsementkivi kõikide komponentidega,mis sisaldavad kaltsumi.Tähtsaim on reaktsioon kaltsiumhüdroksiidiga.Süsihappegaas tungib seda kergemini tsementkivi pooridesse, mida vähem on poorides vett. Raudbetoonist sisekonstruktsioonides peab betooni tugevusklass olema vähemalt C15/20 ja väliskonstruktsioonides vähemalt C25/30. Armatuuri korrosiooni ärahoidmiseks sisekonstruktsioonides peab kõikide lubatud tsementide miinimumsisaldus betoonis olema 240kg/m3 ja vesittsementteguri  maksimum 0,75.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Telliseinte seisukorra hindamine.

Telliseinte füüsilise vananemise hindamine.

Massiivsed täiskiviseinad täidavad nii kande kui piirdetarindi funktsioone ja moodustavad ehitamise ajal tavaliselt kuni 20-30% hoone üldmaksumusest.

Selleks et hinnata seinte tehnilist seisukorda  toome välja nende peamised kahjustuste tunnused ja protsentuaalse füüsilise  vananemise / kulum /. Maja renoveerimisel sõltub seinte tehnilisest sesukorrast  hoone prognoositav jääkiga.  Samuti remondi ja  rekonstrueerimistööde optimaalsed lahendused. Kiviseinte  füüsilise vananemise tunnused:

Füüsiline vananemine kuni 10 % -  praod krohvikihis. Üksikud juuspeened praod krohvialuses müüritises.

Kuni 20%- seintelt ärakukkunud krohv, vuugid tühjad kuni 1 cm sügavuselt. Kuni 30% karniisidelt ja avasillustelt on ära kukkunud krohv, vuugid tühjad kuni 2cm.Kuni 40%- vundamendis puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, seinad märjad ja sooldunud.Kuni 50 % lahtised läbiseina praod, seinad väljavajunud. Kuni 60% lahtised laienevad praod, müüritis kihistub, kaldu vajunud,vajab toestamist. Kuni 70% müüritis lagunenud,vajab toestamist.

Kahjustuste tunnused võimaldavad juhtida hindaja tähelepanu võimalikele puudustele, neid  avastada ja fikseerida.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Elamu liigniiskus

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele).

Elamutes  tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned  välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.

Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt  hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad  ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.

Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam.

Samuti on hoones ruume kus õhuniiskus ületab 60%. Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides.

Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse. Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid,nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %.

Niiskusteket aitab ennetada eelkõige normikohane ventilatsioon,mis toob ruumi puhta õhu ja on väga tähtis ehituskonstruktsioonide niiskuskahjustuste vältimisel.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996