Soojustamine ja sisekliima

Valede soojustusmaterjalide asjatundmatu paigaldamine rikub eluruumide sisekliima ja põhjustab hoone konstruktsioonidele tõsiseid niiskuskahjustusi.

Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui ka väljastpoolt, kuid ka siis tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega,võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.

Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega.Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.

Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes,hõredast materjalist läbi paistma.

Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema,hoone sisepinda tugevalt jahutades.

Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.

Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

kortermaja küttesüsteemi kaasajastamine

Kortermajades on küttesüsteemide põhiprobleem selles, et küttesüsteemid ei ole reguleeritavad,puuduvad tasakaalustusventiilid püstikutel ja reeglina puuduvad funktsioneerivad reguleerventiilid küttekehadel.Nii ei ole sageli võimalik kindlustada küttekehadele ja püstikutele ettenähtud soojuskandja vooluhulkasid.

Kuna küttekehade pinnad  ja soojuskaod ei ole paljudes tüüpmajades vastavuses on paratamatud ruumitemperatuuride olulised erinevused. Olukorras kus küttesüsteem on renoveerimata,kaasneb näiteks katuse või otsaseina soojustamisega eelkõige vastavalt ülemise korruse  või otsaruumide sisetemperatuuri tõus,saadav soojuse sääst jääb aga peaaegu märkamatuks.

Järelikult lisaks püstikute tasakaalustamisele on tavaliselt vaja ka küttekeha ühendussõlm reguleerivaks muuta.

Püstikute tasakaalustamine on küttesüsteemi esimene etapp.Selleks paigaldatakase ja seadistatakse tasakaaluventiilid tagasivoolu püstikutel,reeglina vahetatakse välja ka pealevoolupüstikute sulgeventiilid.Saavutatav soojuse sääst on  tavaliselt

1-6 %.Samuti on oluline soojustarbimise mõõtmine,mis annab positiivse efekti soojavee kulude osas.

Küttesüsteemi avarii ennetamine

Hoone sisevõrgu hooldus peab tuginema süsteemi regulaarsele ülevaatamisele

1- 2 korda aastas,mille tulemusena tuleb jälgida,et ei oleks tilkumisi ega niiskumist. Lekkeohtlikud on keevisühendused  seintes ja lagedes läbimineku kohad.  Lekkekohtade väljaselgitamiseks on vaja jälgida veekulu statistikat.Kui arvesti pidevalt liigub,võib eeldada leket.

Lekke avastamiseks on vaja püstik  parandamiseks avada.Hoone soojavee varustussüsteem toimib nõuetekohaselt,kui segistikraani avamisel tuleb koheselt vesi 50 -55 C,kuid mittte üle 65 C. 

     

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Vihmaveerenni paigaldamisest

Viilkatusega elamutel on räästal ripprennid, vanematel plekk-katusega hoonetel ka räästapealsed rennid. Räästarennide normaalse funktsioneerimise kolm põhilist eeldust on õige paigalduskõrgus,õiged kalded ja piisav kinnitus.

Räästarenni välimine serv peaks olema kõikjal vähemalt 2-3 cm katuseservast madalamal. Vastasel korral võib katuselt alla libisev lumi ja jää renni minema pühkida või tungib sulavesi räästakonstruktsiooni.

Renni kalle peaks kogu ulatuses olema 2-5 mm/m, sest seisev vesi kiirendab korrosiooni.

Kinnitus peab olema piisav kandmaks renni moodustuva jää koormust ning tagama kallete püsimise kogu kasutusaja kestel. Uue aluskattega katusekatte paigaldamisel peab jälgima, et aluskate ulatuks vihmaveerenni.

Vastasel korral märgub tuulekast või välissein.Uute vihmaveetorude puhul peab kinniti asuma iga jätku kohal, muidu võib toru jätkust välja nõtkuda.Vihmaveetoru süliti ei tohi asuda liiga kõrgel maapinnast, sest sellest pritsiv vesi märgab soklit.

Räästarennide kütmisel pole tihti mõtet, kui ei köeta ka torusid.Küttekaabli kasutamisel ei teki jääpurikad ning lumi ei saa koguneda ega kamakatena alla kukkuda. Vihmavee äravoolusüsteemi külmumine talvekuudel põhjustab lisaks ohtlike jääpurikate moodustamisele ka niiskust ja hallitust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone.Jääd täis rennid võivad raskuse all murduda.
 Kindlasti tasub soojenduskaabel paigaldada  ka näiteks kivikarniisi läbivasse vihmaveetorusse või -sülitisse.

Vihmaveesüsteemi puhul  on oluline meeles pidada,et  igal kevadel ja sügisel tuleks kogu süsteem alates katusest kuni vee maasse või kanalisatsiooni juhtimise kohtadeni üle vaadata, sest suurimat kahju teeb kuhjunud praht.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Põrandaküte

Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile 55-75 kraadi vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. Põrandakütte puhul on kogu soojuse väljastus põrandapinna ulatuses võrdlemisi ühtlane ja tulemusena saavutatakse minimaalne õhu liikumine ruumis, minimaalne tolmu lendlemine ruumis

Vältimaks soojuse kadu läbi allkorruse lae või maa sisse, tuleb küttekeha alla põranda sisse paigaldada soojustuskiht.Eestis laialt levinud betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel on betoonpõrandatel parem soojusülekanne.Lisaks põrandate kiirele kuivamisele nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile.

Plasttorud vesipõrandakütte teenistuses võivad teenida vabalt u 50 aastat, sest vee temperatuur üle 50 kraadi ei tõuse. Tihedast polüetüleenist torud on purunemiskindlad. Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine.Temperatuuri erinevused on tingitud kasuatavast süsteemist.

Radiaatorküttega süsteemi temperatuur on 55-75 kraadi.Puitpõrandaga vesipõrandakütte süsteemi temperatuur on 40-55 kraadi.

Betoonpõranda puhul on vesipõrandaküttesüsteemi temperatuur 30-40 kraadi.

Vesipõrandakütte töökindlaimad torude diameetrid on 16 mm ja 20 mm.

Elektriga põrandaküte on tasuvaim väikese põrandapinna puhul.

Vesipõrandaküte on tasuvaim alates 40-50ruutmeetrisest põrandapinnast ja maakütte korral.

Vesipõrandakütte ühe toru ringi pikkus ei tohiks ületada 16mm torul 80m ja 20mm torul 100 m

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Kiviseinte kahjustused

Kiviseinte kahjustusi põhjustavad ka projekteerimisvead,mis tulenevad aluspinnase kandevõime ja põhjavee taseme ebaõigest hindamisest,mille tagajärjeks on hoone ebaühtlased vajumised ja praod seintes. Teostatud ekspertiisi ja analüüsi tulemusena tavaliselt selgub,et eramajadel puudub ehitusgeoloogia uuring,mis näitab pinnase sobivust ehitise rajamiseks.

Valitud seinamaterjali survetugevused ei vasta mõjuvatele koormustele,seinte ja vahelagede omavahelise puuduliku ankurduse tõttu on hoone kaotanud ruumilise jäikuse,hoonele ehitati lisakorruseid,kontrollimata seinte ja vundamentide kandevõimet.

Ehitusvigadest võib veel mainida, et vundamendid on rajatud rikutud struktuuriga või läbikülmunud pinnasele, tulemuseks on ebaühtlased vajumised ja praod seintes.

Vundamentide hüdroisolatsioonid on teostatud hooletult ja valesti, mis tähendab kapilaarniiskuse tõusu seintesse, nende niiskumist ja külmumisel murenemist, samuti vihmaveetorude ja rennide ummistused või ärakukkumised on põhjustanud seinte märgumist ning külmakahjustusi.

Sillutisriba puudumine või äravajumisel tekkinud kontrakalde korral valgub vihma ja lumesulamisvesi vundamendi alla, halvendades aluspinnase kandeomadusi.

iNeedSell.com - complimentary internet classifieds. A website to Buy, Advertise and Trade

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

Niiskuse kogunemine tarindisse

Vee liikumine piirdetarindi osade vahel ja läbi piirdetarindi toimub mitme erineva transpordimehhanismi abil. Nende hulka kuuluvad

Vaba vee (näiteks hoovihma ajal) liikumine läbi pragude mis on kapillaarimemiseks liiga suured ja kus vee liikumine toimub kineetilise energia, õhuvoolu või maakera külgetõmbejõu mõjul,

Kapillaarvee transport, läbi hüdrofiilsete pindadega kapillaarmõõtu pragude ja pooride, kus vee liikumise kutsub esile suhtelise niiskuse gradient,

difusioon piki hüdrofiilseid pindasid, jällegi suhtelise niiskuse abil,

 veeauru difusiooni teel ja

õhurõhu gradiendi tõttu läbi voolavas õhus sisalduva niiskuse transport.

Kõik viis portsessi võivad toimuda samaaegselt ja mõlemas suunas.
niiskus materjalides on võimalik nelja protsessi abil:

vee transport läbi makropooride hüdrostaatilise surve tõttu- näiteks pinnases ja läbi keldri seinte pragude.

Auru difusioon veeauru osarõhu gradiendi tõttu.

Pinnadifusioon adsorbeeritud veekihtides

Kapillaarimemine kapillaarpoorides.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

Raudbetoonpaneelide pragunemine

Raudbetoonpaneelide pragunemine annab märku sellest, et toimub konstruktsiooni nõrgenemine.Tuleb välja selgitada põhjused, anda hinnang ja võtta kasutusele meetmed.

Betoonkaitsekihi pragunemine, mahapudenemine ohustab r/b paneeli kandvõimet, kuna selle tulemusena hakab toimuma aktiivne roostetamis protsess. Konstruktsiooni pääseb niiskus ja vesi,mille tulemusena kahaneb r/b paneeli kandevõime.

Armatuuri korrosioon saab alguse eelkõige betooni karboniseerumisest ja kloriidide suurest konsentratsioonist. Armatuurterase ristlõike vähenemine avaldab mõju paneeli kandevõimele ja tekitab täiendavaid pingeid.Praod betoonis mõjutavad roostetamise kiirust.

Betoonkaitsekiht  on kaugus sarruse pinnast kuni betooni lähima pinnani.  

Betoonkaitsekiht peab tagama  betooni ja sarruse vahelise nakkejõudude ülekandmise,sarruse piisava korrosioonikaitse ja konstruktsiooni piisava tulepüsivuse.

Betoonkaitsekihti tekkinud pragudel on tavaliselt kolm põhilist tagajärge:

1.korrosiooni arengu soodustamine, võimaldades niiskuse ja agressiivsete ühendite kergema juurepääsu armatuurini

2.korrosiooniprotsessi kiirendamine, kuna hapnik pääseb armatuurile keremini ligi

3. ebaühtlase füüsikalis keemilise keskkonna tekitamine terase ümber, mis võib viia nn.patarei tekkele ( praos roostetav armatuur käitub anoodina, samal ajal kui muu pind käitub katoodina).Tavaliselt põhjustab prao teke ka armatuuri lokaalset nihet betooni suhtes, st. nakke vähenemist prao vahetus läheduses ning selle tulemusena peale prao teket toimub selle laienemine ja erinevate pargude liitumine,mis toimub eriti kiirelt piki armatuuri.Prao tekkele järgneb kaitsekihi mahapudenemine.

Nake betooni ja armatuuri vahel põhjustab varda lõpu ankurduse armatuuri koostöö varda vahepealsetes osades.Korrodeerunud monoliitses r/b konstruktsioonides võib kandvõime kaotusel betooni ja armatuuri vaheline nake saada määravaks teguriks.Kui töötav armatuur ei ole piisavalt ankurdatud, võib tulemuseks olla varda nihkumine ning sellega kaasnev jõudude ümberkandumine ( nulltsoon nihkub paigast ).Selline olukord võib põhjustada konstruktsiooni äkkpurunemise.

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Advertise and Exchange

http://www.esten.ee/      tel.50 39015

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996