varakahjude hindamine

Tuesday, November 16, 2010

Vihmaveerenni paigaldamisest






Viilkatusega elamutel on räästal ripprennid, vanematel plekk-katusega hoonetel ka räästapealsed rennid. Räästarennide normaalse funktsioneerimise kolm põhilist eeldust on õige paigalduskõrgus,õiged kalded ja piisav kinnitus.
Räästarenni välimine serv peaks olema kõikjal vähemalt 2-3 cm katuseservast madalamal. Vastasel korral võib katuselt alla libisev lumi ja jää renni minema pühkida või tungib sulavesi räästakonstruktsiooni.
Renni kalle peaks kogu ulatuses olema 2-5 mm/m, sest seisev vesi kiirendab korrosiooni.
Kinnitus peab olema piisav kandmaks renni moodustuva jää koormust ning tagama kallete püsimise kogu kasutusaja kestel. Uue aluskattega katusekatte paigaldamisel peab jälgima, et aluskate ulatuks vihmaveerenni.
Vastasel korral märgub tuulekast või välissein.Uute vihmaveetorude puhul peab kinniti asuma iga jätku kohal, muidu võib toru jätkust välja nõtkuda.Vihmaveetoru süliti ei tohi asuda liiga kõrgel maapinnast, sest sellest pritsiv vesi märgab soklit.
Räästarennide kütmisel pole tihti mõtet, kui ei köeta ka torusid.Küttekaabli kasutamisel ei teki jääpurikad ning lumi ei saa koguneda ega kamakatena alla kukkuda. Vihmavee äravoolusüsteemi külmumine talvekuudel põhjustab lisaks ohtlike jääpurikate moodustamisele ka niiskust ja hallitust, mis kahjustab ehituskonstruktsioone.Jääd täis rennid võivad raskuse all murduda.
 Kindlasti tasub soojenduskaabel paigaldada  ka näiteks kivikarniisi läbivasse vihmaveetorusse või -sülitisse.
Vihmaveesüsteemi puhul  on oluline meeles pidada,et  igal kevadel ja sügisel tuleks kogu süsteem alates katusest kuni vee maasse või kanalisatsiooni juhtimise kohtadeni üle vaadata, sest suurimat kahju teeb kuhjunud praht.

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://www.esten.ee/                                                       tel . 5039015

No comments:

Post a Comment