Tavaliselt esimeste külmade saaabumisega tekib akna alumisele servale ebameeldiv uduriba, mis päeva edenedes muutub piiskadeks ja valgub veena aknalauale.
Kondensaat hakkab tekkima klaaspaketi pinnale, kui sisemise klaasi pinna temperatuur langeb alla kastepunkti temperatuuri.Kastepunkti temperatuur sõltub ruumi temperatuurist ning õhuniiskuse sisaldusest.Näiteks ruumi temperatuuril 21 C ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10C.
Tekib kondensaaat kõikidele pindadele,mille temperatuur on alla 10 C.
Sooja,kuid vihmarohke suve ning sügise tõttu koguvad hoonete seinakonstruktsioonid endasse tavaliselt enam niiskust.Kütteperioodiga saab alguse ka aktiivne seinte kuivamisprotsess, kuid kuivamine on sageli takistatud ebapiisava ventilatsiooni tõttu.
Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja siis koguneb ta külmadele pindadele ning veeldub. Kuna klaaside pind on üldjuhul kõige külmem osa seinast, ongi kondensaat just klaasi pinnal.Klaasil on kondensaat nähtav tekkimise hetkel, kuid seintes ei näe me seda ennem, kui avastame hallitavad laigud sisepinnal.
Arvude keeles piisab põhiventilatsiooniks õhuvahetusest 0,2 liitrit/sekundis ruutmeetri kohta. Inimestest erituvate saasteainete eemaldamiseks vajalik õhuhulk on lisaks sellele umbes 7 l/s inimese kohta. Ehitusmääruste kogumiku järgne kompenseeriva õhu hulk peab olema nii suur, et korteris ühest ventiilist peab tulema õhku ca 10 l/s ehk 600 l/min ehk 36000 l/h
Ruumide ventilatsiooni parandamisel on enamasti kaks võimalust: õhu sisselaske klapid läbi seina või sisselaskeklapid läbi aknaraamide(Aereco Hygro tüüpi klapid) ja väljatõmme sanitaarruumide või köögikubu kaudu. Kindlasti peavad sellisel juhul ruumide siseustel olema ventilatsiooniavad õhu liikumiseks. Selleks,et ruumis oleks hea olla,peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul.
http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869
http://www.esten.ee/ tel . 5039015
No comments:
Post a Comment